Ainus autoriteet sinu elus oled sina ise.
Ainus autoriteet, keda oma elus järgida on sinu enda sisemine autoriteet.
Huvitav on näha, kuidas inimestena on meil teatav tendents täiesti äärmustesse kalduda. Millest see tingitud on? Mis peidetud, täitmata vajadus siin taga tegelikult on?
Äärmus end kellegi või millegagi täielikult samastada ja pidada teda/seda/ennast selles ainuõigeks, kaotades ennast sinna ära ja surudes teisi ka seda valima või pidades neid valeks, kui nad seda ei tee, edastades sisuliselt sõnumit, et see siin on ainuõige tõde.
Äärmus millegi või kellegagi täielikult vastanduda, end eraldada ja sellega tugevas vastuseisus olla, kuulutades kui halb see on ja see nüüd on ainuõige tõde.
Mõlemad on lõksud, kuhu inimene ise end mässib. Must ja valge. Hea ja Halb. Nii on ainuõige ja nii on täiesti vale. Sildid ja raamid. See on see sama jäikus, millest Katre ühes oma postituses rääkis.
Mis oleks, kui sina oled lihtsalt sina, sinu sisemine autoriteet asub sinus endas ning sa valid teha neid valikuid ja kasutada neid vahendeid, mis kohalolus töötavad sinu jaoks ja ka teised saavad olla lihtsalt nemad ise, olenemata sellest, mida nad valivad või ei vali? Kõik on õige ja me kõik oleme üks 
Ma näen seda nii, et kõik on neutraalne, oluline on valida ja liikuda alati enda tõe järgi ja oma südamest lähtudes, valida ja teha seda, mis päriselt töötab sinu enda jaoks sinu enda elus ja mis loob suuremas pildis meie eludes enamat. Kõiki olukordi saab endale teadvustada ja kasutada edasiliikumiseks, ennast väestavalt ja enda sisetaju tugevdamiseks versus neid saab kasutada ka ohvrirolli langemiseks ja võitluseks, kus veelgi enam sa oma väe ära annad ja välist süüdistad, jällegi igaühe enda valik.
Me kõik oleme erinevad ja maailm pole mustvalge, mis iganes töötab kellegi jaoks – ma tunnen, et see lihtsalt on peamine. Ela ise ja luba teistel elada. Lihtne on sättida end ohvrirolli ja süüdistada välismaailma, anda hinnanguid ja näha kõike mustvalgelt, kuid palju enam julgust nõuab endale ausalt peeglist otsavaatamine ja teadvustamine, et kõik oma elus olen ma loonud ise oma valikute tulemusena. Olen valinud ise võtta midagi, mis on oma olemuselt neutraalne ja moonutanud sellest enda jaoks illusoorse jumala või deemoni. Olen ise valinud sildistada ja kõik kastikestesse paigutada. Mis iganes me usume maailma kohta olevat tõde, seda saame me ka näha ja kogeda. Mitte millelgi ega kellelgi ei ole meie üle mitte mingisugust väge, kui me ise seda neile ei anna. Ja siis saabki pühenduda puhtalt oma elu loomisele, olles ise ühenduses oma tõe ja oma südamega, puhtast kohast ja ilma nn. draamadeta – päriselt sellele, mida sina iseendana soovid siin maailmas luua.
Arendame endas oskust teha valikuid ja asju puhtast kohast. Iseennast, oma sisetunnet ja südant kuulates. Sisemine juhatus on alati sinu jaoks olemas. Kui vaja, eemaldu hetkeks välisest mürast ja kuula ennast, loo tugev ühendus oma sisemise autoriteediga. Sa ei saa kaotada end kuhugi ära, kui sa iseennast sügavuti tajud ja tunned. Sa ei suru oma tõde ka teistele peale, sul puudub selleks vähimgi vajadus. Arendame endas lubamist – elame ise ja lubame ka teistel elada, igaüks iseendana ilma vastandumise ja võitluse või fanaatilise samastumiseta. Sina oled sina ja sa oled siin – vali seda, mis töötab sinu jaoks. Las teised teevad sama. Kellegi tõde ei ole ainuõige tõde. Keegi ei ohusta kedagi Aitäh.
